Ajalookonverents „Scripta Manent: Poola ja Eesti suhted” Tartus
05.09.2019
13.-14. septembril k.a. toimus Tartus konverents „Scripta Manent. Poola-eesti suhtetest sajandite vältel kõnelevad esemed, pärimused ja lood”, mille korraldas PV suursaatkond Tallinnas koostöös Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusarhiivi ja Tartu ülikooliga, kultuuriminister Tõnis Lukase patronaadi all.
Konverentsi temaatika käsitles eri teemasid Poola ja Eesti ajaloost, puudutades muuhulgas jesuiitide pärandit Eesti maadel, sealhulgas Poola valitsemisajast Lõuna-Eestis XVI saj. lõpul – XVII saj.algul pärinevat keelemälestist „Agenda Parva”, Tartu ülikooli vilistlasi (nn.dorpatšikuid) Poola riigi jagatuse perioodil XIX saj., samuti riikide kahepoolseid suhteid sõdadevahelisel ajal. Teemasid käsitlesid ligi paarkümmend eksperti, kes esindasid Poola TA Ajalooinstituuti, Varssavi ülikooli, Jagellooni ülikooli, Olsztyni kõrgema vaimuliku seminari raamatukogu „Hosianum” ning EV poolt Kultuuriministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli üldajaloo ja arheoloogia instituuti, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste ajaloo-osakonda, Eesti Rahva Muuseumit, Eesti Kirjandusmuuseumit ja Eesti Rahvusarhiivi.
2-päevase ürituse kulminatsioonipunktiks oli II maailmasõja ajaloo muuseumi poolt ette valmistatud näituse „Võitlus ja kannatus” pidulik avamine; see jutustas poolakate saatustest II maailmasõja ajal. Näitust esitleti Eesti Rahvusarhiivi peagaleriis, mille kollektiiv täiendas seda lisaks ka kuue unikaalse dokumendiga kategooriast Polonica, mis muuhulgas käsitlesid 1939. a. sündmusi (sealhulgas Eesti NSV SM salajastest toimikutest pärit nimekiri Poola kodanikest-EV residentidest ning allveelaeva „Orzeł” ülema, komandör Henryk Kłoczkowski masinkirjalised tunnistusted). Näituse avasid PV suursaadik Grzegorz Kozłowski, Eesti riigiarhivaar Priit Pirsko ja Tartu linnapea Urmas Klaas.
Poola ja Eesti ajaloo interdistsiplinaarsetele aspektidele pühendatud üritus oli suunatud uurijatele, üliõpilastele, ülikoolilinna Tartu üldsusele ja Eesti Akadeemilise ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seltsi liikmetest pedagoogidele. Kokku osales umbes sada kuulajat.
Tänavuaastane konverents oli neljas pärast Poola ja Eesti ajaloouurijate eelnevaid kohtumisi: neist esimene toimus 1989. a. ning hiljem veel Laiusel (2002) ja Tartus (2009, 2010).
